Liikumise üldeesmärk ja peamised taotlused

Waldorfpedagoogika on hariduskäsitus, mis toetab inimese loomulikust arengust lähtuvat ja looduse rütme arvestavat terviklikku arengut. Terviklikkuse seisukohalt vajavad inimeses võrdset tähelepanu selge mõtlemine, tasakaalustatud tundeelu ja terve tahe. Waldorfpedagoogika lähtub väärtuspõhisest kasvatusest, kus teadmiste kõrval toetatakse võrdsel määral ka võimete arendamist ja loovuse avanemist.

Waldorfpedagoogika peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi. Loomingulisi ja intellektuaalseid õppeaineid püütakse õpetada tasakaalustatult. Eriti oluline on lapse isiksusega arvestamine. See alternatiivpedagoogika toetab ja aitab ennast leida.

Üks oluline osa waldorfpedagoogikast on eurütmia. Eurütmias kasutatavad liigutused on seotud kõnerütmi ja – meloodia, muusika rütmi ja helidega ning tundmustega nagu näiteks rõõm ja kurbus. Nendest moodustuvad repertuaari elemendid, nö põhiliigutused, mida kasutatakse vabaks loominguliseks väljenduseks. Tähtsaks peetakse ka sirg- ja kõverjoonte vastandust, liikumise suunda ruumis (edasi, tagasi, üles, alla, vasakule, paremale), kokku tõmbumist ja paisumist ning värvusi. Värvuse – elementi rõhutatakse nii kostüümi kui valgustuse abil. Mitmesugustes eurütmia harjutustes kasutatakse ka vasest keppe ja palle.

Eurütmia eesmärk on viia esitaja liikumine ning esitaja ja publiku tajukogemused harmooniasse esituse sisuga. Eurütmiat on sellepärast mõnikord nimetatud ka „nähtavaks muusikaks“ või „nähtavaks kõneks“. Eurütmia looja Rudolf Steiner kirjeldas eurütmiat kui „hinge kunsti“. Tänapäeval esitatakse valdav osa eurütmiast Euroopa klassikalise muusika või tekstide (luule, proosa) saatel. Mõnikord esitatakse ka ilma helita eurütmiat. Eurütmiat etendatakse eraldiseisva kujutava kunstina, aga ka lavastuste osana. Ravieurütmia on kasutusel teraapilistel eesmärkidel.

Waldorflasteaiad ja – koolid lähtuvad oma tegevuses antroposoofilise vaimuteaduse ja inimeseõpetuse põhimõtetest, mis selgesti arvestab noore inimese kogu arenguga ja loob head eeldused ja kogemused lastaiast kooli ülemineku integratiivse kontspetsiooni jaoks.

Waldorflasteaias ja – koolis on laste mängu- ja õppevahendid looduslikest materjalidest, tegutsetakse kooskõlas looduses toimivate rütmidega. Intellektuaalsete võimete arengu kõrval on suur tähelepanu loovuse avanemist toetavatel tegevustel ja sotsiaalsete oskuste kujundamisel eakohase õppe abil.

Õppeprogrammid on koostatud vastavalt vanuselistele iseärasustele ning on omavahel kõikides maailma waldorfkoolides sarnased oma õppekava ülesehituse põhimõtete osas. Õpetuse sisu ja maht aineti ning klassiti, samuti metoodilised alused tulenevad lapse arengu hingelise ja füüsilise arengu seaduspäradest. Õppekava toimimine on seotud koolikorralduse ja juhtimisega, mis on waldorfkoolides mõneti erinev võrreldes meie traditsioonilise kooliga. Waldorfpedagoogilise õpetus- ja kasvatusmetoodika põhiprintsiibid, mis toetavad lapse ealist arengut, on kasvatuse ja õpetuse tegevuslik, kunstiline ja intellektuaalne külg. Waldorfkoolides on eurütmia korraliselt õppekavas.

Üldjuhul on waldorfkoolid maailmas erakoolid, mille ülevalpidajaks on lapsevanemate mittetulundusühing. Waldorfkoole on ka erivajadustega lastele.

Põhimõtted:

Tegevuslik aspekt kasvatuses

Tahtejõu tugevdamine.

Kujutlusvõime arendamine.

Eakohase intellektuaalse võime arvestamine.

Tegelikkusega suhtestatud mõtlemine.

Harjumuste kujundamine.

Kunstiline aspekt kasvatuses

Tundeelu areng.

Intellektuaalne areng.

Analüüsivõime ja kvaliteeditunnetus.

Meelte arendamine.

Sotsiaalsed ja moraalsed tunded.

Kunstilised projektid.

Intellektuaalne aspekt kasvatuses

Üldharidus.

Huvi ja vastutus.

Intellektuaalne kujutlusvõime.

Kausaalse mõtlemise võime.

Õpetuse kujundamine tervikust lähtuvalt.

Õpilase teadvuse ja teadlikkuse areng.

Üldine õppeprotsess, selle diferentseerimine ja planeerimine

Õppetunni ülesehitus 1.-8. klassis.

Õppeprotsess murdeea järel.

Õppetunni ülesehitus 9.-12. klassini.

Nädala töörütm.

Kooliaasta rütm – koolipeod.

Klassiväline tegevus õppe- ja kasvatusprotsessi osana.

Koostööpõhimõtted ja töökorraldus koolis

Õpetajate kolleegium.

Töögrupid.

Kodu ja kooli vaheline koostöö.

Koostöö organiseerimine koolitöö eri valdkondade vahel.

Koolijuhtimine

Kooliselts.
Õpetajate kolleegium - kooli nõukogu – kooliseltsi juhatus.

Põhitunni kirjeldus

Epohhiõpe

Waldorfpedagoogika liikumine Eestis

Eestis tegutseb praegu 10 waldorfkooli (sh. kaks ravipedagoogilist kooli) ja 9 lasteaeda.

Tartu Waldorfgümnaasium on tänane waldorfpedagoogika keskus Eestis. Täpsem info: http://www.waldorfkool.info/

Waldorfpedagoogilised koolid Eestis:

Koolid
Aruküla Vaba Waldorfkool http://www.avw.ee	Tallinna mnt. 38, Aruküla, Raasiku vald, 75201 Harjumaa Tel: 6070601 kool@avw.ee
Herbert Hahni Kool http://hahn.ee/kool/	Kooli 11, Pärnu Tel: +372 52 57 376 hhselts@gmail.com
Hilariuse kool http://hilarius.ee/	Sõle 40, Tallinn  Tel:+372 5626 2085 inga@hilarius.ee
Erakool Läte http://www.late.ee	Keskväljak 15,  Keila,  76605 Harjumaa Tel: 672 5752, 5591 8618 kool@late.ee
Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal http://www.rosma.edu.ee	Värska mnt 4,  Rosma küla, 63221 Põlva vald Tel/Fax: 7994159 johannes@neti.ee
Rakvere Vanalinna Kool http://www.vanalinnakool.ee	Pikk 18, 44307 Rakvere info@vanalinnakool.ee
Tallinna Vaba Waldorfkool http://tallinn.waldorf.ee	Tuulemaa 12, 10312 Tallinn Tel: 6016504 tallinn@waldorf.ee
Tartu Maarja Kool http://www.maarja.tartu.ee	Puiestee 126, Tartu Tel/Fax: 7461010 maarja@maarja.tartu.ee
Tartu Waldorfgümnaasium http://www.waldorfkool.info	Ploomi 1, 50110 Tartu Tel: 5343 4441 kontakt@waldorfkool.info
Viljandi Vaba Waldorfkool www.waldorf.vil.ee	Lutsu 3, 71003 Viljandi Tel: 4334 537, 5553 7289 viljandi@waldorf.ee

Allikas: http://waldorf.ee/koolid

Waldorfpedagoogilised lasteaiad Eestis:
Aruküla Waldorflasteaed (Harjumaal)
Eralasteaed Kaur (Rakveres)
Ilmapuu Waldorflasteaed (Tallinnas)
Lasteaed Täheke (Põlva vallas)
Meelespea Waldorflasteaed (Tallinnas)
Meie Mängurühm (Tartus)
Tartu Lasteaed Ploomike
Tartu Maarja Kooli Lasteaed
Viljandi Waldorflasteaed